Siin me siis oleme. Sulandunud sujuvalt austraalaste vahele kohalikku elu elama. Sõidame hommikuti koos tööleminevate inimestega trammis, aitame eksinud backpackereid millegi leidmisega, saabume koju suurte toitu täis supermarketi kilekottidega, teame juba paljusid nurgataguseid väljas käimise kohti, millel internetis isegi kodulehte pole, saame läbi tutvuste tasuta pääsmeid ja nii edasi. Põhilist rõhku paneme magamisele, toitumisele, tervislikule eluviisile, trenni tegemisele ning väljas käimisele. See viimane ei sobinud väga loetellu, kuid me oleme leidnud viisi, kuidas lõbutseda ilma igasugu mõjuaineid kasutamata. Võinoh, "igasugu" on palju öeldud, sest paar klaasikest veini või mõni hea kokteil ikka eksib mõnikord meie baarituuridele. Jah justnimelt - baarituuridele. Meil on pikk pikk nimekiri valminud festivalidest, üritustest, etendustest, kohtadest ja eelkõige baaridest, mida külastada plaanime ning nii püüame ikka iga päev oma programmi midagi uut ja huvitavat lisada. Hetkel on teine õhtu sel nädalal, kui oleme rahulikult kodus ja kohe lõppeb pühapäev. Pikad ööd ja kohalikud sõbrad on viinud meid küll tulihingeliste tantsijatega salsakohtadesse, indie-rock baaridesse, striptiisiklubidesse, kasiinodesse, klassikalistesse tantsuklubidesse ja nende kõigi vahele mahub loendamatu arv põnevaid (katuse)baare, filmiõhtuid, botaanikaia kino külastamisi jms. Sellest tulenevalt ka sissekande pealkiri.
Isiklik favoriit on baar nimega 1806. Nimi tuleneb esimesest teadaolevast kokteilist. Jookide menüü valiti 2008. aasta maailma parimaks. Kõiki kokteile serveeritakse just nii nagu nad sündisid ja millised nad algsena olid. Menüüs leiab iga joogi kohta tekkimisloo, leiutaja, koha, aja ja muud taolist.
Samas väga meeldiv kogemus oli ka kohas nimega Madame Brussels, mida ma ei oskagi liigendada ei kohviku ega baari ega millegi muu alla. Sa astud sisse ning põrand on muru, toimumas oleks nagu 50ndate aiapidu, mis laiub väliterrassini. Palju valgeid ja roosasid värve, kõik on ehedalt tüdrukulik ning töötajad ja paljud külastajad, nii mehed kui naised on riietunud tennisestiilis valgete jalanõudega rõivastusse.
Veel esikolmikusse mahub koht nimega Carlton club, mille sisebaar on hämar ning teatudmõttes salapärane, kuid katusebaar hoopis eksootiline palmirägastike ja flamingo kujukestega.
Olles käinud nii paljudes kohtades, näinud täiesti erinevaid Melbourne'i külgi, tutvunud paljude rasside ja rahvustega, ei suuda ma aru saada inimestest, kes käivad nendes kõige klassikalisemates ööklubides, eriti veel selles linnas! Kui su ümber toimub nii palju põnevat ja linnal on enamatki pakkuda kui sinised lasertuled ja viltuse nokamütsiga plaadikeerutaja, siis ei mahu mulle lihtsalt pähe miks ikka massid valivad just nimetatud viisi oma nädalavahetuse veetmiseks. Kuid eks see ole igaühe oma otsus.
Kellaaja järgi algas meil siin uus nädal, teie aga ei tea veel valimistulemusigi. Põnev, põnev. Ma siis loodan hommikul häid uudiseid kuulda.
Ma taaskord annan suuri lubadusi piltide ja videote osas, lähiajal on vast oodata nii üht kui teist.
Meil algas siin ametlikult sügis ja mul pole selle vastu midagi kuni püsib 29 kraadi ja päikesepaiste. Loodetavasti hakkab kevad kodumaal ka vaikselt saabuma, lumi sulama ja temperatuurid tõusma.
No comments:
Post a Comment