Jõulukuu

Päike lõõmab, väljas on palav, ma kannan lühikesi pükse ja õhukest särki ning käes on jõuluaeg? Ausaltöeldes on jõulutundest asi kaugel. Jah, ka siin riputatakse igalepoole kaunistusi, mõndadel on peas päkapikumütsid ja siseruumidesse tassiti väiksed palmid, mis nüüd säravat karda kannavad, kuid see pole ikka see. Enamus inimesi siin pole mitte kunagi lund näinud. Kui eelmisel nädalal üle kahe aasta vihma sadas, oli kuulda rõõmuhõiskeid ja inimeste erakordset ekstaasi. Kuid tegelikult ma ei kurda, et jõulutunnet pole, sest niiviisi on kergem olla jõulude ajal kodust eemal.

Reedel sai maha peetud üks korralik rannapidu, sest kaks Šoti tüdrukut lahkusid. Ja täna lahkub veel kaks sakslast ning järgmise nädala jooksul lahkub neid veel ja veel. Inimesed pakivad asju ning meie teed lähevad eri suundadesse. Need hetked on reisimisel alati kõige raskemad. On kodused, kelle juurde saab alati tagasi minna, kuid on reisi ajal kohatud inimesed, keda me arvatavasti enam kunagi ei näe. Ja eriti veel, kui nende inimestega kaks kuud koos töötada ja põhimõtteliselt elada, siis tundub imelik öelda ühel hetkel lihtsalt “headaega, oli tore”. Kõik need hommikud, mil sai koristamise ajal nii palju klatšitud, kellegi šokolaadi söödud, üksteist voolikuga pritsitud või kiired õhtud baaris, mil kõik tüdrukud peavad töötama ühtse tiimina või õhtud peale baari, mida võiks aina uuesti ja uuesti meenutada... Ja siis me lihtsalt lähme eri teid, peamiselt sõnadega “Kui sa peaksid kunagi sinna sattuma, siis...” aga kes meist satub ja mida elu tegelikult toob?

Vahepeal oli viperlusi, kuid nüüd tunnen end jälle hästi. Täna, kui ühele inimesele järjekordselt hüvasti ütlesin, mõtlesin samal ajal, et ma võin isegi hakata seda kohta siin igatsema. Kuigi kirumist on palju, kui kolm ööd järjest vaid paar tundi magada on saadud ning terve päev täis tegemisi ootab ees. Siiski, on ju olnud nii palju vägevaid sündmusi.

Eile külastas meid taas mingi bänd, kellest ma midagi ei teadnud. Baaris käis tõeline pralle ja üle pika aja oli väga väga kiire, kuid mulle meeldis see. Inimesed olid švipsis, lõbusas meeleolus ning baaris töötamine oli rohkem lõbu. Kogu baar tantsib ja laulab teadatuntud laule, mõni klient soovib, et teda veega pritsitaks, sest tal on palav ehk üldpildis - heas mõttes hullumaja.

Täna on esimene advent. Ilusat jõuluaega, kodused!