Olemegi kohal. Praeguseks hetkeks siis kaks päeva olnud. Muljed ja enesetunne lähevad üha paremaks. Esialgu tundsime ennast ikka päris halvasti. 17 tundi lendamist (+ 5 tundi vahepeatus) ja ajavahe, need muutsid meid mõlemaid esimeseks päevaks täielikeks zombideks. Ei mingeid emotsioone, lihtsalt tuima näoga eksisteerimine ja uue öö ootamine, et saaks ruttu magama minna. Täna oli palju parem, seiklesime linna peal ringi. Oleme saanud juba oma uued telefoninumbrid ja pangakontod ka tehtud. Ilma ühe Kanadast pärit tüdrukuta poleks hakkama saanud. Siin on kõik nii keeruline! Eestis lähed R-kioskisse ja ostad Simpeli kõnekaardi ning kogu lugu. Siinses telefonipoes pidime passe näitama ja ülikaua ootama + kui sim-kaardi sisse panime, siis pidime veel igasuguseid erinevaid asju aktiveerima ehk mitmel erineval numbril helistama ja koode sisestama. Rääkimata veel pangakaardi tegemisest. Ebanormaalselt keeruline.
Linn üleüldises pildis on suur, kuid mitte suurlinnalik. Kõrgeid hooneid on ka ja linna keskel isegi päris palju, kuid tänavapilt on rahulik ja väga kiiresti jõuab trammi/bussi/rongiga madalate majadega linnaosadesse. Siiski, kõik on minu jaoks veel liiga segane. Tänavad tunduvad nii sarnased. Me jõudsime tänase päeva jooksul päris palju kordi ära eksida ning taas avastada "Oot... selle maja eest me ju hakkasime liikuma ja... nüüd me oleme jälle siin." Lisaks siin on massiliselt hiinlasi. Ma teadsin, et neid on palju, aga et enamus? See pidi ka rohkem Melbourne'is olema. Ja veel, mida selle linna kohta on öeldud ja mis peab paika on see, et Melbourne on euroopalik (väidetavalt kõige euroopalikum Austraalias). Ilm on siin üsna sama, mis näiteks Tallinnas. Esimesel õhtul kui saabusime, oli šokeerivalt külm - 7 kraadi, aga see oli ka väga hilja. Täna oli umbes 16-17 ma pakuks, päike paistis ja samal ajal sadas vihma. Me loomulikult maandusime ka kõige külmemas linnas, mis Austraalias on. Mingit erilist tunnet, et "Oh, ma olengi Austraalias" pole veel tekkinud. Sellepärast muutsimegi Eleriga oma plaane. Otsime hetkel lennupileteid põhja, kus on päris soe ning uueks plaaniks on liikuda aeglaselt alla poole, mitte üles nagu algselt mõtlesime. Nii püsime pidevalt parajalt soojas kliimas ja näeme kõiki kohustuslikke kohti.
Esimene couchsurfingu kogemus on ka täitsa normaalne. Tulime ühe Beni juurde, kes võttis meid vastu koos oma tüdrukuga. Viimane on pärit Kanadast ning ta sõidab sinna kahe nädala pärast tagasi, sest tal saab aasta Austraalias täis. Enamvähem samamoodi nagu plaanime meie, reisis ta mööda Austraaliat ringi. Temast on palju abi olnud ja on edaspidigi, sest ta lubas anda meile kontakte, kelle kaudu saaksime võib-olla mitmetes linnades tööd leida.
Toit on siinkandis vähem ekstreemsem kui oli Türgis. Siiski viis Ben meid juba Vietnami restorani ja veel üks väga populaarne toit on siin sushi (arvatavasti hiinlaste tõttu). Hommikuks sööme mingeid kahtlaseid hommikuhelbeid või röstsaia moosiga. Täna hommikul toodi need meile lausa voodisse, kuid väga harjumatul kombel olid need tehtud nii moosi kui võiga.
Seoses vooditega, me ei maga just kõige mugavamas kohas - kaldus diivanil. Ehk ma ärkan eranditul iga hommik kange kaela või seljaga, mis on olnud mul kange alates lennureiside algusest + nende raskete kottide kandmine ei tee seda just paremaks. Ikka hädasti oleks massaži vaja.
Homme kolime siit välja ja lähme rohkem linna keskele järgmise CSeri juurde. Loodetavasti paraneb magamiskoha kvaliteet, kuid ega iseenesest ei saa millegi üle kurta. Meie praegune "kodu" on väga kena ja siin saab hästi süüa ning pesta. Täna, kui linnas ringi kondasime, valmistati meile šokolaadipudingu kook. Asi, mille üle kurta, oleks see, et esimesel hommikul tulid siia mingid Beni sõbrad filmima ja me pidime 10.30 hiljemalt kodust lahkuma ehk me ei saanud end välja magada. Täna magasin ma see eest 12 tundi järjest. Homme peame jällegi samamoodi maja tühjaks jätma poole üheteistkümneks. Niiet nagu ikka, siis igal asjal omad head ja vead.
Praeguseks siis kõik. Kuigi ma koguaeg mõtlesin, et tahaks sellest ja sellest kirjutada, siis siia jõudes ei tulnud enamus asjad meelde. Eks lisan kui meelde tuleb.
No comments:
Post a Comment